loodetavasti toob see talle hulgakese symboolset kapitali, mind ei seo selle tänavaga enam miski

kas olen ma ise või ese?

kas siis kunagi ammu, vene ajal olid inimestel ka sabad?

oi lehvivat sinimustvalget, esmaskord nähtud appi-marssiva oma sõjaväesalga ees 1918-da veebruari võõrvägivallas ja anarkias! - nii paljude tolle aja noorte suurimaid ühiskondlikke rõõmtuksatusi, võrreldav ainult punalipu rõõmuga aasta enne seda!

naha nülgimine võiks toimuda sügisel, kui villa kvaliteet on parim ja nahk ei ole muutunud paksuks

poisike kui talvesse ununenud luik keda inimesed korrektselt kruupidega toitnud

ajal pole kunagi aega muidu kui jumalanna peopesas

kõigepealt nägi Bhrigu puid, mis on teispoolsuses omandanud inimkuju ja nüüd inimesi tükkideks lõikavad ning ära söövad

ükskõik kus keegi viibib, tuleb meil anda oma parim

mateaansust rohkem!

mitte keegi ei kuulu kellelegi

sa ei ole mu sõber vä?

kui need kolmed kokku saavad, siis nad vihma veeretavad, pilved laineida lasevad, sajavad savised pilved, tinakarvased tibavad, mustad muidu hirmutavad

ja see on toomise eest

kui autoga sõidad, siis võid patarei välja võtta ja aku järele panna

meelde on jäänud Dr. Vares-Barbaruse kõnest, kus ta toonitas, et Eesti rahvas on näidanud, et ta on terve

ma olen väsinud

kuid kas?

minev on tegevus, kuid samas on see oleviku kesksõna, järelikult me ei ütle, et see on läinusus, vaid et see on teatud viisil minevasse koondunud

avameelsus pole päris meelsus

stereotüüpiline oss on madala haridustaseme ja piiratud huviringiga noor mees, kes kannab sportlikke riideid ja hindab kõrgelt autosid

nii ilus mees

sest proosale on ju täiesti ükskõik, kas teda risti või põigiti kirjutatakse

proovisin öelda kiiresti mitu korda järjest "reterritorialisatsioon"

kui suvel olid väga palavad päevad, siis ma korjasin üles mõne konna ja panin endale juustesse, ja see tekitas mulle väga meeldivat nii-öelda jahutuse ja ka muud tundmust selle külma konnaga peanupu otsas ringi käia

Kiievi kohus karistas igavesel tulel mune praadinud mehi

quhu vadime?

kõik pole kunst, mis tüütab

kui Jacques Derrida järgi oleks see kogum diskursus, siis J. Lotman on kasutanud homöostaasi mõistet

pude mük sagimine

matemaatilises mõttes on mul üsna võimatu olla kahes unenäos korraga