nendega on lood nii, et neile ei lähe mitte üks mooniseeme ka enam persse

kas sa tulid palja peaga vä?

ära vahi mind, sul silm haiseb

ja ma tahan mängida peitust ja anda sulle oma riideid ja öelda mulle meeldivad su kingad ja istuda põrandal kuni sa oled vannis ja masseerida su kaela ja suudelda su jalgu ja hoida su kätt ja minna söögi järele ja mitte pahandada kui sa sööd minu toitu ja kohtuda Rudy juures ja rääkida mis päeval juhtus ja trükkida su kirju ja kanda su kaste ja naerda su paranoia üle ja anda sulle plaate mida sa ei kuula ja vaadata suurepäraseid filme ja vaadata jubedaid filme ja viriseda raadio üle ja pildistada sind kui sa magad ja tõusta üles ja teha sulle kohvi ja saiakesi ja minna Florenti juurde ja juua keskööl kohvi ja lasta sul varastada mu sigarette ja mitte kunagi leida tikke ja rääkida sulle mida ma eile telekast nägin ja viia sind silmakliinikusse ja mitte naerda su naljade üle ja tahta sind hommikul aga lasta sul veel magada ja suudelda su selga ja silitada su nahka ja öelda sulle kuidas ma armastan sinu juukseid sinu silmi sinu huuli sinu kaela sinu rindu sinu perset sinu

vähemalt niipalju tean, et kui saab halliks mu lõug, siis langenud lehtede peegleid needes ja naerdes veel kaua teid pidi järele vean

ei mina tea, kes nad kõik on, õed või vennad

kolmteist kolmkümmend üks

tere, tüdruk Puna-Hiinast, mina olen Vastseliinast

teater peaks pakkuma vaatajale eelkõige võimalust tunda end suurema intellektuaalse pingutuseta kultuursena, osalisena eesti kultuuris

mu luud ei olnud varjul sinu eest, kui mind salajas loodi, kui mind maa sügavuses imeliseks kooti

mingu kohtusse!

emakas venib ja praksub, leivaahi mu sees

kui ei, siis vaata seda, sulle kindlasti meeldiks, väga ise- ja meeleolukas

oh anna andekust ühele, rikkus jääb teisele, kolmandal lootus ja rõõm

vähima võimalikkuse ja võimatuse vahel on ületamatu kuristik

hic Franci pugnant et ceciderunt qui erant cum Haroldo

luuleraamatus räägitakse kirgastumise, aususe ja armastuse võimalustest linnas ja öös

märk ei määrdu ega kortsu

vastus on lihtne: tõeline vabadus on ainult seal, kus pole tavalist vabadust

vabadus on kuld

take the L out of "play"

kas Te nägite seal enda näoga naist?

üks kaks üheksa üks

the condition of being in love provides the subject with a vision of the world not as it is, but as it might be, and may become the catalyst for revolution and/or social change

ükski tõeline naine ei kannata välja, kui joone all hakkab ilmuma "Omadusteta mees"

igasugune valitsuse kõigutamine on julgeolekurisk

nii sulatati kala vedelikuks, valati mass ümber konnaks, lilleks või pilveks, saavutati pidurita mõttevoolu, teadlikkusele eelistatud vaistu varal ja mingi noktambulismi seisundi tulemusena sfinksilisi kirjandusmõistatusi, reebusi, troopide absurdsust, loogika pahupidipööratust

ja kui vaadata maailma ajalugu, siis ilma ühegi erandita, pole ükski rahasüsteem, millel puudub reaalne tagatis, vastu pidanud, ja paberraha on alati jõudnud oma õige väärtuseni, milleks on paberi väärtus

I always liked fish - I never thought that one day they would like me too

hing käib nagu sipelgas

unustuste usku aga kui sa mäletad, siis su juurde tulen läbi sügise või lumemarjamaa

viimane kord

kuidas seda süüdimatust seal hullaris ravitakse?

ilma idamaise külalislahkuseta oleks ristiusu levimist võimatu selgitada

sääl oliwad jälle nende lugemata wennapojad, suured ja wäikesed rohutirtsud, umbwärwi rohelises ülikonnas heinaritsikad, kes lustakalt ja püsita sirtsusiwad, tiiwu liipasiwad, et päikese paisterikastel päewadel terwe nõmm laulujorus aga wärises; siis tigud karpidega ja karpideta, tõmmud ja wiirulised, wõlwitud ja liistakad; need wedasiwad hõbe teekesi nõmme heinasse, ehk tema wiltkübarale, kuhu ta neid häämeelega pani - siis sumisewad, laulwad, piiksuwad kärblased küll sinised, rohelised, klaasi tiiwalised, - siis metsmesilased, kes uniselt mööda helisesiwad - liblikad, iseäranis üks wäike taewasiniste tiiwadega, pahapoolel hõbehall nägusate silmadega; siis weel wäiksem tiiwadega nagu lausa hämarik - siis linnud, kes kõigil pool laulsiwad: kadakalind, punane lepalind, nõmme lõokene, nii et terwe õhk nagu kirikumuusikat täis oli; ohaka pink, jõhwilind, kiiwit ja teised ja ikka jälle teised

fraza ot čeloveka; no slovo - ot Boga

halvad naised - neid tunda võib kaugelt, neid reedab eriline atmosfäär

Johannes de Eyck fuit hic

mul oli suus tigu

a kes on silmamoondaja, kes väitis end olevat ilmakoondaja, lubas küll tuua rahu kogu maale, aga mina ei saa minna tagasi kodumaale, sest see on vee all, no fakk küll, ei kõla heksameeter ega daktül

eriline hitt oli üks kiisude-luuletus, kus kordus värss "nurr-nurr, nurr-nurr!", mis minu versioonis oli siis "null-null, null-null!"

kui kirjasaatja teatab, et warblased aiast kõik kirsimarjad on ära nokkinud ja toimetus seda nii "parandab", et kirsimarjad katuse räästast kõik warblaste pojad on ära murdnud, siis peab see küll wäga loll kirjasaatja olema, kes sarnase "parandamisega" rahu on

kahju, et minu rahval pole üks pea; nii tore oleks see ühe hoobiga maha raiuda!

utre taja vest šteše da se razčue navsjakǎde, no koj šteše da ja povjarva?

keegi ei saa minult nõuda täit aru elu mõistmises, kui piisab poolest 

ei ole üldse ühtegi

ego sane fateor, me non posse prohibere, si quis plures velit uxores ducere, nec repugnat sacris literis

ja sõjamaalinguga on mul nii kuri nägu, et hunt kuseb püksi ja alla kukub kägu

ja sliškom ljublju moju stranu, čtoby byt’ nacionalistom

kõik on eelneva pärast ja järgneva asemel