31.8.11


ma viin sind vaimus küll tuhat aastat mineviku sisse

30.8.11


nende allakummardatud peadega, suuri halle rotte meenutavate põgenevate kogude kannul kihutavad punaarmeelased oma heledaks pleekinud lahingupluusides, küttides põgenejaid nagu jäneseid

29.8.11


karbis neli räimepoega, suurem neist on isane


mul on kadunud kass, mul on kadunud Jumal!

27.8.11



poceluj menja, udača, tak, kak hočeš’, obnimi



26.8.11


paks kõrtsmik olla aga tõutanud, ial enam kunstnikkusi ega ahwisi öökortlisse wõtta

25.8.11


kuid kas siis ehtsatele kalavetele kuskil viib asfalt!

24.8.11


sa oled ainus amoraalne inimene, keda ma tunnen

23.8.11


surnutel, vaestel surnutel on suuri valusid varuks, ja kui väljas Oktoober ajab vanu puuoksi laasides oma kurvameelelist tuult üle marmorist sammaste, siis nemad seal kindlasti arvavad elavad tänamatuteks, kui need magavad, nii kui nad on, oma soojade tekkide all, sellal kui hauas, mustadest nägemuspiltidest piinatult, voodikaaslase seltsita, ilma hea mõnusa jututa need vanad külmand luukered, keda järanud vagel, tunnevad, kuidas neil kaela tilguvad talvised lumed ja mööda saab sajand, ilma et sõbrad või perekond koristaks pärjaräbalaid, mis nende raudaial ripuvad

22.8.11


jah, ma tean, et ükskord saab seegi läbi, siis, kui kõikehõlmav sünk sarkasm ja tume loogika on värvind mustaks apelsini sinu käes ja päevade ja aastate sametist revolver tapab meid aeglaselt

21.8.11


on tõesti raskem oma tahtmist mööda lauset vormida, öelda sellega kõike, ka seda, mis kirjas ei seisa, täita lause allteksti ja tagamõttega kui leiutada uusi väljendeid või otsida vanade unustusse vajunud raamatute kaante vahelt välja neid, mis on juba käibelt kadunud, tähenduse kaotanud ja sama hästi kui surnud

20.8.11


sain tarvilikku, ise ja kass - sööme mõlemad

19.8.11


kui mu tervislik seisukord edaspidi lubab, tahan nõukoguliku elu nähtusi kujutada juba märksa õigema pilguga ja  seniseid vigu vältides

18.8.11


iga lause sisaldab järgmise eelvaadet ja on omamoodi pildiotsijaks selle kohta, mis tuleb; see omakorda muudab "eelvaadet" ja muutub nõnda "pildiotsijaks" loetu suhtes

16.8.11


tal oli depressioon, siis võeti tal varvas maha, siis tuli tal insult

15.8.11


probleemi eriline keerukus on selles, et ka põhimõtteliselt küllaltki selge maailmavaatelise orientatsiooni piirides on mitte üksnes võimalik, vaid täiesti loomulik suurte poliitiliste sündmuste lahkuminev tõlgitsemine

14.8.11


tema sõnade järel maad võtnud haudvaikuses kuuldus vaid kella rütmilist tiksumist ja alakorrusel pottide pesemise kolinat, sest teenija oli nõnda juhm, et ta koguni uste taga pealt kuulata ei mõistnud

13.8.11


et selliseid indiaanlasi pole kunagi olemas olnud ega ole võinudki olla, ja et see, mida nad kujutasid, ei sarnane ei indiaanlastele ega millelegi muule siin maailmas peale teiste ooperite, selles ei saa olla mingit kahtlust; et nõnda retsitatiivis ega kvartetikaupa ei räägita ning teineteisest teatud kaugusel kohti sisse võttes ja kätega vehkides tundeid ei avaldata, et sedasi fooliumist hellebardidega, kingades, paarikaupa ei kõnnita mitte kusagil peale teatri, et ealeski niimoodi ei vihastata, niimoodi ei minda härdaks, niimoodi ei naerda, niimoodi ei nuteta ja et need etendused mitte kedagi maailmas liigutada ei suuda, selles ei saa olla mingit kahtlust


12.8.11


ebaõnnestunud laused ei pea sellele proovile vastu; nad rõhuvad rinda, häirivad südamelööke ega vasta seetõttu elu seatud tingimustele

11.8.11


meie oleme olnud neomachiavellistid üleüldise ratsionaalsuse nimel - selles seisneb meie suurus; ülejäänud - rahvusliku romantismi nimel, selles seisneb nende anakronistlikkus

10.8.11


tänavad kaeti enne valmimist palakaga kinni ja neid avati nagu mälestusmärke

9.8.11


teiseks, pilved on tavalised - kui sa pilve katsuksid, läheks su käsi sellest läbi

6.8.11



ega mul nelja kätt pole - küll aga kaks suud

5.8.11


meeldiv on, kui tütarlapse käsi ulatab suitsu

3.8.11


la guerre est une crime que n'excuse pas la victoire

2.8.11


kõik mehed on soomlased, igal pool on Eesti

1.8.11


life would be infinitely happier if we could only be born at the age of eighty and gradually approach eighteen