aedadelt, katustelt, puudelt ja põõsastelt langes sohinal värsket lund, pehmet ja sulavat, suurtes kobarates otsekui villapalle, mis jalge all krudisedes kokku vajusid ning juba keskhommikuks niivõrd veele tõmbusid, et hakkasid enesest levitama värske kevadvee lõhna, imalat ja kergelt pähelöövat nagu looma sisikonna avamisel väljapahvatav lehk