mina olen elanud üksteist aastat

naša nenavist' k neravenstvu často ob‘jasnjaetsja liš' tem, čto my sami ničtožny

teeme siis ometi midagi, midagi, et lõpeks see hirmus viiv, tõenäoline, sätendav viiv, mille siledatel külgedel peegeldub see talumatu köök, see mustus, see oigav naine, ja mänguasja tärin põrandal, ja mugiv mees

ta on nii nunnu, et tahaks ta kohe maha tappa

vaši postupki kak moi nogi - nasilyvaete ljudej po ulice

õlle joomine on tore, sõjakäik on jama

sestap on ka mõjuäng vaid habras kaadervärk õiges suunas