ostsin endale täna uue mantli - aga mis saab homme, ülehomme?

aitäh.–

not one would mind, neither bird nor tree,
 if mankind perished utterly; and Spring herself when she woke at dawn
 would scarcely know that we were gone

puu ei lase end haarata ei oma "puususes", ei lingvistilises mõistes "puu", ei metafoorses ega onomatopoeetilises retoorikas: "latv kiigub, oks praksatab, võrse pritsib värsket mahla, leht vanub, tõmbub raamatu vahel krimpsu"

tõeline väljamõeldis ei muuda mitte tegelikkust ennast, vaid paratamatuse ja võimalikkuse tasakaalu tegelikkuses: luhtunud võimalikkused pääsevad tegelikkusesse (saavad omale kehastuse) mitte enese tegelikustumise kaudu, vaid oma võimalikkuse kvaliteeti säilitades, just nimelt võimalikkuste kui niisugustena

mu võimuses on saatuseta elada, seltsiks kaste ja härm, unu ja malnidus

kui oled kaelani sita sees, siis ära pead norgu lase