utre taja vest šteše da se razčue navsjakǎde, no koj šteše da ja povjarva?

keegi ei saa minult nõuda täit aru elu mõistmises, kui piisab poolest 

ei ole üldse ühtegi

ego sane fateor, me non posse prohibere, si quis plures velit uxores ducere, nec repugnat sacris literis

ja sõjamaalinguga on mul nii kuri nägu, et hunt kuseb püksi ja alla kukub kägu

ja sliškom ljublju moju stranu, čtoby byt’ nacionalistom

kõik on eelneva pärast ja järgneva asemel