ei, kõik on jumalast ilus ju

võib-olla psühholoogia, mis õilmitseb nüüd nagu kunagi teoloogia, püüdes sama vapralt anesteseerida meie hinge visasid ja seletamatuid vaevu, ja mis Baudelaire'ile, sellele anesteseerimata hinge analüütikule ammu enne psühhoanalüüsi, võlgneb nii palju tarku traktaate ja väitekirju (kirjutatud tema kohta, üle ja põhjal); võib-olla see psühholoogia õiendab kord oma võla ja nimetab poeedi järgi mõne meie hinge lehkava kuristiku (kui muidugi uuemad ja täpsemad, biokeemilised ja geneetilised anesteesiad seda hingeteadust enne vanade ja kasutute asjade hulka ei arva) - seni aga on Ühe Ikarose kaevete autoril õigus enamgi, kui ta arvata oskas: isegi tema maine haud, jäänuste matmispaik, kannab võõrast nime

tuhanded küll lähevad, aga miljon peab jääma

tänapäeval ei saa enam olla häbelik, vaid sul on sotsiofoobia; kui sulle meeldib mitme tüdrukuga väljas käia, siis oled seksisõltlane; kui aitad oma ema liiga palju, siis oled kompulsiivne abistaja

taskus peab vähemalt üks penn olema, muidu lükkab siga su kraavi

kulla mees, ei saa ju elada päris ilma halastuseta

meie pole ju ka eilsed, me oleme ussimahla maitsnud