see  meil ükskõik ju oli just üks näide tuhandest selle kummalise keele kohta, mis on nii erinev sellest, mida me tavaliselt räägime ja kus tundmus moonutab seda, mida me öelda tahtsime, lastes selle asemel pinnale tõusta hoopis teistsugusel lausel, mis kerkib tollest tundmatust järvest, kus elutsevad laused, millel meie mõtetega mingit pistmist pole ja mis just seeläbi meie mõtteid paljastavad